mu sünnitas mingil udusel õhtul
jõe ääres vera muhhina
morsiklaaside vahele õhku
jäin ta naerusse tummalt ma rippuma
tema silmitses oma kätetööd
ma ei teagi kas kiitvalt või laitvalt
ja üsnagi vaikselt vastu ööd
lahkus, otsustas küllap et aitab
võõrastes sulgedes linnud
maanduvad orgu kus pinnuks
silmas ma talveund magan
ja valetan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar