kaseladvad kaardus, õhk on vilu, meel on kerge
ühtki pattu justkui pole täna hingel
minu ema nööri kaela seab ja läbi akna
raadio tšaikovskit ümiseb
iga trepiaste kleepub suhkrust
nõretavad õnnest uksepiidad
igasse puuvõrra takerduda
täna kalduvus on sellel kelle
kohta nad ei tea,
kus oma aega viidab
uka uka mina prii
homme ütlen midagi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar