räägin endale augu pähe et
enam ei vaataks ühelegi
inimesele otsa istuks
katusel vahiks otse
tossavasse korstnasse
kuni silmad vesitsevad
punavad valusalt vaataks
ainult otse keskpäevapäiksesse
laseks tuulel liiva näkku kanda ja
hoiaks silmad pärani lahti võib-olla
mul siis tuleks lõpuks meelde kuidas
ajukäärud elu mõttest puhtaks nühkida
vabandust et selle sulle välja lobisesin püüan end parandada
VastaKustuta