on kuulda
ta undamist.
kõige valjemini ilmub ta öösel
endast.
siis kui kalad tas enam ei siple.
kui linnud ta kohal ei huikle.
ta aina langeb, praguneb,
laulab.
objekt teda talletada ei suuda.
ta on liiga sygav,
karnaalne,
yrgne.
kui kõrv vastu ta koorikut asetada,
kuuleb lumekihi summutusmehhanismi.
tema tõelist häält kuuleb vaid
vahetus läheduses
ja mäletab vaid
vaalamälu.
api sa ylesid seda k-s6na..
VastaKustuta