näe päevakoer hange vahel poeb
a pudelike näpus nii et südames soe
hllad maas, lumi tuli taas
kui üledoosi paugust mind äratad sa
ei hädalda ma, lase väriseda
siin hanges ma suren. c’est la vie
CPR-i ja suust suhu kaudu
tunneli lõpus paistab valgus
päevakoera viimane palvus
jumalaga sõprus, uus algus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar