kui ma viimati trotski vanal lahtikäival diivanil magasin
ja riigipööret-reforme ootasin sündis naabri kassil kolm poega
kõik kolmevärvilised ja soojad-soojad nagu päris nagu elus
nädala pärast olid neil silmad lahti ja nad lakkusid kuldservadega alustassilt piima
kuni serviisi põhja maalitud lillesülemid välja ilmusid
aga mina seda ei näinud sest ootasin teki all revolutsiooni
kartsin oma elu pärast aga tore oli ka sest oli millele mõelda kui uni ära läks
kassipojad õppisid kõndima ja asjadest rõõmu tundma püüdsid päikese käes keerlevat tolmu
nende ema tassis neid hambus üle hoovi edasi-tagasi ja näitas maailma
mina tegin voodis suitsu lootsin et maja põlema ei lähe ja ei läinud ka
lootsin et olen ajaloo õigel poolel lootsin et kassipoegi enne maailmalõppu veel ära ei uputata
ei uputatud ka
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar