maailma uksed on hingedelt maas ja servad liimist lahti
maailma silmad on omavahel kohad ära vahetanud
maailma suu nagu haud triivib mööda metsasihte edasi-tagasi
neelab elektriliine ja otsib oma aset
pesa kuhu muneda viis tähnilist muna
ja need siis saatuse hooleks jätta
maailma lukuvõti katki murtud
mitu seppa peavad seda parandama seda ütled sina
kleebin nad kõik süljega oma kohale tagasi ja jätan aknalauale kuivama
keeran aeg-ajalt teisele küljele et päike neid ühtlaselt pleegiks ja praeks
et tuul ja klaasi vastu surutud ninadega lapsed
neid tähelepanelikult silmitseda saaksid
iga täkke meelde jätaksid tunneksid neid nagu oma viit sõrme
ise kõõlun taburetiga
loodan parimat ja hoian niisama silma peal
kuni maailma servad on kõvasti-kõvasti kinni kleepunud
silmad oma soklitesse keevitatud
suu keset taevast needitud
lukuvõti kokku kasvanud
ja uksed kinni vajunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar