ehitan maha põlenud kirikuid
kruusast päiksest haletsusest
katuseplekist uuesti üles et
üksikemad saaksid löövides
istudes tunda kohutavat
vastutust kõige elava ees
enam ma ei lobise nüüd ma
ootan et päike paigaldaks
vareaitadele katuseklaasid
et üksikemad saaksid käia
laka alt otsimas kõike mis
maailmas enne meid olnud
igaks juhuks pilk peale visata
enam ma ei mõtle nüüd ma
istutan koerakuutide asemele
koledaid ilupeenraid et üksik-
emad saaksid naerda kõige
üle mis hiljuti veel naljakas
polnud kasvatades lapsi kes
on nende nägu nime ja tegu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar