aegruumi alustalad vettivad põhjavette voolavaist
pisaraist võõrastelt tüdrukuilt võõrastes köökides
võõrastes linnades kinnisilmigi tuttavail tänavail
loodusseadused kuluvad molekulhaaval kui seod
oma võõrad sõrmed võõrastesse saapapaeltesse
seod saapad omavahel kinni ise naerad laginal
viisakusreeglid kogugu kõrvade vahel tolmu kuni
võõraid mõtteid täis suudest pudeneb kõnniteele
teese mis söövitavad asfaldi ajapikku auklikuks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar