ma olen näinud ainult tükke või vahel nende puudumist
ja lünki olen hoidnud peos kui palka elutöö eest
ma olen kohand riismeid vaid ning lonkind keset hõredust
ja õhku mis on korra juba ära hingatud
peotäishaaval olen alla neeland tühikuid
ning lae all vindund vaikust kelle õlgu katab tolm
ta kittelkleidilt nööbid vaikselt roostetavad eest
ja sõrmeküünte all on lõksus aeg
mis sest et tema sees ei voola enam ammu see
mis hoidis teda pudenemast koost
ma olen neeland teda nagu
kahesendimaitselisi sõrmi nagu
sulalund trepikäsipuudelt nagu
naerukurde autopkapottide peegeldustelt
ja ainult tükke olen näinud
või vahel nende puudumist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar