põhjast saadik saapad jalas roostes
teel kirde poris pestes kruusakive
et loodeteedel taskupõhja jätta
ootan et järaks muld mul jalad ja
võtaks mu käed ent seni korjan
metsaalused puhtaks pehkinud
harjavartest ja roostekühvlitest
millega koristati mädaluudasid
ja mureplastikmoppe pistan ühti
nahka aknaklaasid millest enam
ei kaeta hommikust ilma ja õhtust
meeleheidet ämbrid millega ei
tooda kaevust tuppa uneaega
ja kui kärbselaibad püütud võin
edalamaanteil oodata ilmaolusid
kagupiiril maailma serva lohutada
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar