12. supp

päevapakkumine

10-15ni

ära ei mahu

su taskusse

ainult salvräti-kured

ja kraanivesi sidruniviiluga

ning kui väga veab

ja kellegi magu on väike

ja süda hea

üks leivaviil

supitaldrikualuselt

see on kõik

aitäh

12. supp

koos

charnia ja dickinsoniaga

tekkis ediakaara ajastul ka

suuremavalguliste eelkäijate supp.

porgandeid siis veel kyll polnud, kuid

leememoodustise loode ei andnud oodat.

juba varsti asetasid end ta ymber kattex

kolesterooli synteesivad dickinsoniad.

nende pragudeta kogumist sai anum,

milles oma mahlas marineeruda

sai igati eriline kehakinnituse

moodul. ja olemata yldsegi

nii imelini, ei unustatud

teda sootux

tänaseni.

12. supp

täna heastan oma väärteod

väetan maad vanaema

kapsasupipurkidega mis

hajameelsusest külmkappi

riknema jäetud kasvatan

neist rändrahnud kileakendega

kuurid läbiroostetanud väntadega

kaevud sodiks tallatud heinamaa

võssa prügilasu ja lagendikele

karja koerte puretud lambaid

12. supp

me ei räägi lihtsalt 

meil on koosolek

protokoll ja kodukord

puljong kruusides ja töine meeleolu

ära naera midagi ma usun kõike

müüripragudest võin

uusi mõtteid hingata

meie vormirõivaid viigib päike

sina maga ma niikaua

sorteerin silmadega

halvast head

ja terve aeg mõtlen tegelikult ainult kuidas

stepid läbi laudseinte oksakohtade

mööda vuhisemas paistaksid

ja mul pole ühtegi sõna meeles

11. tarkpea

jään täna öösel magama

teades et üles ärgates olen

dešifreerinud lineaarkirja a

aga järgmisel hommikul

avastan et õppisin hoopis

pähe posu kurjami laulusõnu

10. lollpea

peas ainult lollid mõtted

ja pesemata juuksepuntrad

ja ropud anekdoodid ja

vanaema kootud sall

ootan õues et saaks

lõpuks meningiidi

tegudel võiks vahel

olla ka tagajärjed

11. tarkpea

nüüd paariline leidke

et marssida dekaadi lõppu

ja värskelt pestud ketsipaela

mööda 

vinna oma keha haisva võimla lakke

ikka paremuse poole

on ranitsas tint ning pliiatsipuru

ja pihku pigistatud lillekimp

et rahu laskuda võiks maale

kui läbi saab see rongkäik

nüüd mõelge kõigele

mis juhtuda võib

mis olema saab

ja valesid vastuseid

maha tõmbama

ei pea

selg sirgu

õlad alla

enne kui ma suveks maale sõidan

räägi mulle üks juku anekdoot

9. logistika

köögiõhk on läppunud

kõrvaltoas-magab-haige-vaikusest

ja tühjade õllepudelite lehast

mis olid ometigi kunagi

liiv mis rannas riideisse kleepus

ja jopitaskuist veel talvelgi

aeg-ajalt välja pudenes

ja varsti on killud mille

me pargis jalga astume

ja üksteise taldadest

noaotstega välja kougime

mõne äravahetamiseni

sarnase maikuu jooksul

10. lollpea

ma võin aga anda pea

võin aga ma ei pea

11. tarkpea

kui kõik viperdub ma tean et lahendus on imelihtne

ma lihtsalt paljast suhkrut pean sööma endal sisse

supilusikaga suhu tõstma puhast sahharoosi

tühjendama järgemisi portselanist toosid

kui ei aita see siis miskit pole teha

mahakandmisele saata minu hing ja keha

11. tarkpea

minust välja voolanud tarkusele

pandi eile piir

ette.

ma pidavat nyyd

3 sekundit järele mõtlema

enne oma ytlusi.

aga ma juba katsetasin

ja hakkasin hoopiski ise itsitama.

nii tark olen ma lihtsalt.

tarkuses isekeskis

marineeruda

meeldib mulle nyyd.

olen uus tarkus,

uus ramses,

uus champollioni

avastus.

10. lollpea

siin seisan ma

kesk tolmust uulitsat.

kaugele jäänud must mu

kodune saun, järv ja paat.

kõlistan käes võtmekimpu,

sest mingitmoodu tahan ju ka mina

endast märki maha jätta ilmaruumi.

sellesse tossusesse ruumi.

automobiilid vuravad must läbi

ja ma mõistan,

et mina,

ma vana lollpea,

olen ära unustanud 

mu Karelia.

ihkan sinna tagasi

ju tegelikult.

hakkama saaks ma seal tselluloositehases

kirjurätiklaste naiste vahel sebides.

nad ei panex mind tähelegi

ja mina

ainult iseendale ma

salaja

kiirgax sisemist kodumulda katsuda saanud

jalataldade rõõmu.

miski ei peatax mind

mu Karelia.

Autrea, Harlu, Heinjoki, Hiitola, Impilahti, Jaakkima, Johannes, Kanneljärvi, Kaukola, Kirvu, Kivennapa, Koivisto, Kuolemajärvi, Kurkijoki, Käkisalmi, Lavansaari, Lumivaara, Metsäpirtti, Muolaa, Pyhäjärvi, Rautu, Ruskeala, Räisälä, Sakkola, Salmi, Seiskari, Soanlahti, Sortavala, Suistamo, Suojärvi, Terijoki, Uusikirkko, Valkjärvi, Viipuri, Vuoksela, Vuoksenranta, Äyräpää

,aga see kõik on läinud.

10. lollpea

minu sinimäed ei oota vaenurügemente

vaid jalutavad neile otse 

päikesetõusu suunas vastu

naljakas kui vähe on vaja et 

meelest läheks miks tuldud sai 

köögilaudadesse imbund parafiin ja

kruusisõõrid tervitavad neid tühjades suvilates

tobedad merekarpidega 

tuulekellad pudenevad tükkideks kui

nende peale hingata

fotodeta raamid ootavad seal

ja rasvakriitide ümbert kooritud paberiribad ja

koduigatsus

kahmaks kahe käega neid ja peidaks hõlma alla

kui keegi ei näe

vahel hea välja võtta laiali laotada 

loota et miski on 

millekski muuks muutunud

9. logistika

ettearvamatu teekonna läbimise eesmärgil

ette võetud

on pikk rännak.

logistiliste tagasilöökidega 

alles tegelevad 

selleks maetud pääsmeriismed.

valmisolekut on kohustatud

valvele jääma.

tõetruult ridadena 

paistavad nad taamal.

kyll kõik laabub.

kyll tal varsti 

on kõik valmis,

et trobikond saaks minna saama.

9. logistika

on see möödunud aegade komme

joosta nagu arutu

läbi kinnihoidmisrihmapilude

üle kohukest nosiva vanamemme

röötsakil algkoollasse rippuvate jalgade

ja toidukottide vahelt

kellegi püksitaskusse peitu

või on lõpuks käes ajastu 

kus raha on liiga palju

ja häbi pole

7. ma ei oska lugeda

see pole vandenõu

see on reklaam

on igal asjal piirjoon 

ja asjad ise tasapinnalised

sest ise nägin ise arvutasin

ise kääridega välja lõikasin

ning arvan et nii saab

ja arvan et ma võin

lahti öelda kriitikast

ja tšekisuurusele pinnale

mahutada kogu maailmakupatuse

see pole isiklik

see on reklaam

see on kampaania

see on punases trükis alguse- 

ja lõpupäev

6. pesupäev

hoolekogu kuulutab

et täna realiseerima me peame

mõned palaganistseenid

hoolekogu kellestki ei hooli

lükkab kiige üle võlli

karuselli reaktiivhoosse

kuni üle ihu jookseb kananahk

ja üle säärte sinikad

siis hoolekogu laksab vastu püksipõlve

naerab südamest

ja rullib murus

hoolekogu veidi ikka hoolib

saputab meil liiva juustest

pöörab tagurpidi saapad

koorib jalast vereplekilised sukad 

ja viib lompi ligunema

9. logistika

nagu lumesulavesi

pöial stopperil 

punktist aa punkti bee

sööbib kassikusi toanurkadesse 

lõõskav juuli läbipaistvaks 

uhtuda end püüab

võibolla lõpuks

põgenevad nõgesed komposti-

hunniku tagant ja

pajuvõsast saab hiis 

ja mullaks saab see kes sealt võeti ja

su silmamunadelt kulub ühel 

heal päeval

põrandavärv maha

lõpp hea kõik hea

8. tule viimine

koguneme hämaruse paistel

keset suurematsorti

ohverdustulede rituaali.

kõige eespool sammub tuli.

tuld viia tuld viia tuld viia

viis suuremahulist myrakat

hoiavad tema keha õhus,

aina põntsatavad teda pihus.

alles nyyd saan aru,

et ta tuleb ju siia.

tuld viia tuld viia tuld viia

iseennast sööb ta ära

olles omaenda ysas.

puuseenest barjäär

teda vaid veidi ohjeldab sääl.

armust tyhjax ta niiviisi voolab.

tuld viia tuld viia tuld viia

tule tuli tule tuli tule tuli

tule tuli siia.

8. tule viimine

on tagatud kõik eeldused  ja

riiklikul tasandil valmisolek

et tuua läbi padrikute üks 

asi millele ma veel

mõtlen  nime

sean nii- ja naapidi 

silpe kokku nihelen

fuajeedes garderoobides

ei maga

nende silmakoobaste

taga pole

midagi peale 

yr.no 

tahaks rääkida rohkem sinuga ilmast

pole muule ma eriti mõelnud viimasel ajal

kui  saabub madalrõhkkond

hektopaskalite ja elevhõbedasammastega

võibolla asjalood muutuvad

võibolla

8. tule viimine

lubasin päikese tol ööl

paljakäsi solgiämbrist

välja tuhnida ja magamis-

toa aknale riputada ent

käed olid nõudepesust

kuivad ja külmad

ja kõrvetasin

end ära

ju ma siis ei luba enam

midagi ju siis sina ei ärka

enam kunagi üles sest väljas

on ikka veel hämar

ju serviisid kuivavad

restidel tilguvad seepi

letile sest silmad ei seleta

ju päike ragiseb toanurgas

kartulikoorte all edasi

pime on

7. ma ei oska lugeda

tuleb üsna

tegus päev

lükka aken

lahti astu

uksest välja

kraabi oma initsiaalid geodeetilisse punkti kanalisatsiooniluuki kruusakivvi pargipinki linnaosalehte elektrijuhtmeile äärekivvi veetorru trammiistmenahka 

jõua õhtusöögiks koju

jäta nuga lävepaku taha

linoolile

pese käed ära

nagu kord ja kohus

head isu

7. ma ei oska lugeda

ma ikkagi p2riselt ka otsustasin,

et ma hakkan qmmardama p2ikest.

miski pole mus teist seesugust

r66mujoovastust tekitanud,

qi see kera.

olin hiljuti 22 p2eva ilma temata

ja ausaltöeldes oli tegu

t6elise

kylma tooni uppumise l2itsaqga.

ma ei vaja kirjaosqst,

ma tahan lihtsalt midagi qmmardada.

olgu see siis kera taevas

või minu hoovis muna.

raamatut ma ei usu,

sest see pole ju p2ris.

päris on ikka see,

mis v6ib su 2ra p6letada.

millex mulle t2hti veerida,

qi ma selle peale

topin tropid auq.

olen uhkusega

t2itsa kirjaoskamatu.

7. ma ei oska lugeda

https://drive.google.com/file/d/1g3xWQI9eFV_6KJ-5TLBLwP3-Oaqt40_k/view?usp=drivesdk

ma ütlesin cv vist valesti sest ma olin niii eksaited sry 

6. pesupäev

seisan riietuskabiinis

tuul kõrvetavkülm

näpud küljest on söönd

kandade all mureneb liiv

silmapiiri taga tõusvad

maruiilid haukavad reisi

õgivad nahka järavad põski

punuvad märjad juuksed patsi

tuul tõuseb ja tõuseb ja mattungi

siia pärnu randa valgesse liiva

pinnase alla sooja suveparadiisi

juuksed lamamistoolide juurtena

alati suveheledad hambad pleekind

nahk päikesesoe alati pestud ja

puhas

6. pesupäev

ma ei väsi end kordamast,

et minumeelest kulla rahwas

peax yx pesupääv

olema vaid sigrimigrilises arengukavas.

iga päev pole pesupäev.

mustusekihti oma ihul tunda

vaid hetkex

suudab igayx.

kuid tegelikult need hallid kruubid

te ihu atmosfäärist varsti systit

minema on lennand,

uskuge mind vaid,

ma olen tegelt lennart.

nii lõbus olex ju näitex

kui linnavalitsus

heax kiidax

mil pesta võib ning mil see keelat.

mõelda vaid mis mustus

siis yhe-yhekorraga

kogu linnatäiest

välja kuhtux.

kui hea olex järgmisel hommikul

linnavahet käies

ja kui halb olex

alles olnud eile.

aga kui kõik on nagunii must,

kes oleme siis meie?

6. pesupäev

pealaest jalatallani saab 

puhtaks meie tehas ja selle tagahoov

suitsunurga ja tsementväljadega

mille nurkadesse on 

tuul kommipabereid ja

närve kokku kandnud

ja ühtki nilbet anekdooti

enam eal ei kuule need 

kondentsveest siravad võlvid

(selle eest vastutan mina isiklikult) 

kevadpuhastuse ja üldsanitaarkorras

saadan roostes konveierilindid 

ja hädiste nägudega töölised ja

üldise paberimajanduse

mõnda ääreala tõmbekeskusesse

kultuurimaja kolaruumi puhkama 

ehk leitakse mõni väljund ka neile

taaskasutuse mõttes või nii

masuudilõhnalised kitlid ja tunked ainult

jätan mälestuseks

vahest läheb veel tarvis 

kui võsalõikuseks või laevõõpamiseks 

minema peaks

5. abielu

elult abisaajaid on mitmest puust:

on abimajades könutajaid,

on abi kiiresti jagavaid,

suure abi lahutajaid.

-

kui mina vajan abi

ja sina pakud abi,

siis lõpux saame mõlemad

täpselt sama käbi.

-

elamumajades könutavad

lihtskat niisama mölutavad

igast sorti vägilased.

folki nad kyll ei tatsu,

vaid seevastu jagavad elulist matsu.

nad teavad, et kõixe tähtsam selle

eluabi juures

on ikkagist

riigi poolt makstav igakuune hommehommikune.

5. abielu

täna vaatame ette

vaatame

vesist munaputru

pesumasinasoojal taldrikul

ja sarvesaiapuruste suunurkadega lapsi

hommikusöögisaalis

lükkame 

teie kaebekirjad tagasi

ja linale pudenenud 

graavilõhe

noaotsaga laua alla

täna joonistame rasvakriitidega

lillevanikuid kikilipse preestreid ja punahuulseid pruute

ja jookseme sokkis läbi vestibüüli

ja topime taskutesse seepi ja duššigeelipudeleid

ja anname vande

et kodus esimese asjana

toon mina kroobatanud tassipõhjad kraanikaussi

ja sina paned need kappi

5. abielu

ostsime abikaasaga uue korteri

hakkasime tegema lammutust

tirisime kõik kahhelplaadid

vannitoaseintelt maha ja

trampisime puruks

segistid juurisime välja akna-

klaasid võtsime lihtsalt eest

las tuba tuuldub krohvi

lõime seintelt maha

linoolile kuhja

köögimööbli toppisime ahju

ja siis võtsime ahju õhtu-

poolikuga tellisteks

nüüd on noorpere-

laen heades kätes

5. abielu

minu iga sõrme ümber on baranka

mu iga orv ja uure ootab suve

päiksepistet kasetohust sarkofaagis

karjamaal

matke mu säilmed sipelgapessa palun

sa tead küll see tähendab 

et minuga on erakordselt lihtne 

läbi saada ja ma ei räägi unes 

ega vaidle sinuga nädal aega  

kuigi ma olen tegelikult nõus 

ja ma ei lase 

laupäevasel supipäral ennetähtaegselt

hapuks minna

ma usun kõike mida kõrvu tuul

toob üle sigrimigrilise küla

kus pole ühtegi inimest

kes mulle meeldiks

ja kus ma üldse ära surra ei viitsi

mis sest et olen end viimasel ajal veidi

hõredalt tundnud ja valetanud

läbipaistvana hõljunud akende taga

ajanud alla 

märke ja endeid

minu sädelevates retuusides 

ja patsides on peidus üks mees

kes annab teile kõigile peksa

ja urgitseb  teie ninasõõrmete kaudu 

kui te kõnniteel või teepeenral vedelete

kõik head mõtted välja

oo et kohata

inimest! inimest