30. elu rokib mune

selle jaoks ma ju õppisingi rääkima ja lugema

ja tuupisin pähe kogu eluslooduse nime ja näo

kõik putukad mida ma mitte kunagi ei näe 

et kogeda mida metsloomad kogema ei pea

et pesta saabastelt nende okset keda armastan

et maasikamadiinid lihtsalt keelduks välja suremast

29. tellimustöö

enam ma ei luuleta nüüd ma

ehitan maha põlenud kirikuid

kruusast päiksest haletsusest

katuseplekist uuesti üles et

üksikemad saaksid löövides

istudes tunda kohutavat

vastutust kõige elava ees

enam ma ei lobise nüüd ma

ootan et päike paigaldaks

vareaitadele katuseklaasid

et üksikemad saaksid käia 

laka alt otsimas kõike mis

maailmas enne meid olnud

igaks juhuks pilk peale visata

enam ma ei mõtle nüüd ma

istutan koerakuutide asemele

koledaid ilupeenraid et üksik-

emad saaksid naerda kõige

üle mis hiljuti veel naljakas

polnud kasvatades lapsi kes

on nende nägu nime ja tegu

30. elu rokib mune

 

katuseplekk kleepub kintsude külge sööd

otse pannilt oma sõnu ja heidad hinge nagu

lameda kivi üle majakatuste jõkke 

las liguneb seal mõtleb järele 

kasvatab vetikajuuksed külge

kui ta vee alla vajub siis kõlbab vast küll

paariks järgnevaks suveks 

taskupõhjas kaasas tassida

aga kui ulpima jääb tuleb kahjuks vist

ametist vabastada ja tuleriidal teisele poole küütida

see pole sugugi nii kurb kui arvata võiks

teisel pool on kõik samamoodi aga

valgus on natuke teistmoodi natuke

rohekam ja ajab südame läikima

kui harjunud ei ole

aga muidu on kõik

samamoodi

ja su hing vedeleb seal teisel pool

mõnes jõekäärus edasi 

kalamaimud peidavad end

tema külge kogunenud vesikasvudesse

jõgi ümiseb tasa-tasa talle mis suures ilmas uudist on

ja noored emad ei räägi kellelegi

et nägid teda mõnel 

varahommikul veevirvenduses vilksatamas

sest nad ei taha kõlada nagu mingid

poolearulised

ja sina saad ilma temata imehästi hakkama

alguses ajab lihtsalt veidi südame läikima

kui veel harjunud ei ole

aga muidu on kõik samamoodi

28. lenini naine

ja minu järgmine mustkunstietteaste

on aianurgas maailmalõppu rohtumine 

lenini naine istub mu kõrval ja vaatab

kuidas tema pitspesu agulihoovis kuivab

unistab pimedamast tuulisemast ilmast

ja minu järgmine mustkunstietteaste

on kaheksa lõppematut tundi und

trotski naine arvab et kõik mis maailmas

valesti või ka mitte eriti hästi on tema süü

ööpimeduses kuulan tema valutavat pead

ja minu järgmine mustkunstietteaste

on teha kõike õigesti ent mitte hästi

stalini naine nutab tagatoas diivanil

taga möödunud aegu ta käed on

soojad mu kuklasagaras tuhnides

27. maslow' püramiid

helistan su emale ja ütlen talle hästi

mõistliku hääletooniga et unustasid

oma maslow püramiidi bussijaama

pingi alla taarahunniku taha murru

ja nüüd sa ei tea mida endaga pihta

hakata ja su ema arvab et nojah

paras!

25. su __ on lahti

olen alati kaks sammu ees:

ukse taga ja ukse ees

29. tellimustöö

 

SIIN ON TEIE POSLAMASLA JA SEITSMETEISTKRAADINE PILVES SELGIMISETGA ILM 

ISE TEGIN LOODAN ET MEELDIB LOODAN ET ON ENAM-VÄHEM PARAS

SIIN ON TEILE VÄLJATEENITUD PALK JA VÕILEIB HAPUOBLIKATEGA

ISE TEGIN LOODAN ET MEELDIB LOODAN ET ON ENAM-VÄHEM PARAS

SIIN ON TEILE IGAVENE KARISTUS HUKATUS ULGUMINE HAMMASTE KIRISTAMINE

ISE TEGIN LOODAN ET MEELDIB LOODAN ET ON ENAM-VÄHEM PARAS

28. lenini naine

 

kui teie ei pane mind seina äärde küllap siis keegi teine!

kui teie ei pane mulle tekki peale küllap siis keegi teine!

kui teie ei tee mulle titte küllap siis keegi teine!

kui teie ei uputa mind jõkke küllap siis keegi teine!

mu soontes voolab klaasipesuvedelik ja sahhariin

ma tean et tundub vastupidi aga mind ei ole siin

see on vaid minu ajutine asupaik ja alajaam

ja niipea haihtun õhku siit kui ma aga saan

ja te ei leia kunagi kus olen ennast peitnud

kas olen alles ärkvel ma või juba hinge heitnud

kui lõpetate otsimise ja mind unustate ära

ma näitan teile unenäos kuskohas asub värav

27. maslow' püramiid

 

kõigepealt on tarvis vabastada kõik olendid kannatustest

ja siis tohib oma kõige ilusama kleidi ja uute kingadega linnaväljakul 

mõne purskaevu või prügikasti äärel päikse käes peesitada

ülbe näoga nätsu närida ja möödujate üle kohut mõista

kõigepealt on tarvis vabastada kõik olendid kannatustest

ja siis saab alla sõitva eskalaatoriga üles minna 

ja üles sõitva eskalaatoriga tagasi alla tulla

kuni mõni turvamees sulle pöidlad silmadesse surub ja

ütleb et kuule sa pole siia enam oodatud

ja siis võib selle  palee mõnest tuulevaiksest nurgast põlema panna

kõigepealt on tarvis vabastada kõik olendid kannatustest

ja siis saab end sigalakku täis juua

autorooli istuda gaasipedaal põhja suruda 

ja selle ilma alustalasid rammida

vaadata mis nende taga ja all seisab

(see on veidi hirmus 

sest kui seal on 

juhuslikult näiteks ainult

pitspesu ja parfüümid 

siis oleks kõik sama hästi ju olemata võinud olla)

kõigepealt on vaja vabastada kõik olendid kannatustest

ja siis võib teha ühe metsapeatuse

vaadata kusmaal kevad juba on ja

jälle edasi sõita

26. elundhing

hing paelaga kaelas 

hing võrudes randmete ümber

hing kraeääre helmestikanditel

ja kuldservadega tuhatoosi cupidode põselohkudes

mis on ilus see on tõsi!

sest 

mis on tõsi see on ilus!

ja kellele see ei meeldi ei ole ilmselt kunagi

üheltki kärbselt ükshaaval jalgu küljest monteerinud 

siplevat nastikut oksaga sipelgapesas hoidnud

(päike paistis pääsukesed olid just tagasi jõudnud

ja võis juba kampsuniväel käia)

naabri heinamaal rehve põletanud

ega tõelist rõõmu kogenud

mis sellisega ikka vaielda 

tühi töö ja vaimunärimine

 

25. su ... on lahti

maailma uksed on hingedelt maas ja servad liimist lahti 

maailma silmad on omavahel kohad ära vahetanud 

maailma suu nagu haud triivib mööda metsasihte edasi-tagasi 

neelab elektriliine ja otsib oma aset

pesa kuhu muneda viis tähnilist muna 

ja need siis saatuse hooleks jätta

maailma lukuvõti katki murtud 

mitu seppa peavad seda parandama seda ütled sina

kleebin nad kõik süljega oma kohale tagasi ja jätan aknalauale kuivama

keeran aeg-ajalt teisele küljele et päike neid ühtlaselt pleegiks ja praeks

et tuul ja klaasi vastu surutud ninadega lapsed

neid tähelepanelikult silmitseda saaksid

iga täkke meelde jätaksid tunneksid neid nagu oma viit sõrme

ise kõõlun taburetiga 

loodan parimat ja hoian niisama silma peal

kuni maailma servad on kõvasti-kõvasti kinni kleepunud

silmad oma soklitesse keevitatud

suu keset taevast needitud

lukuvõti kokku kasvanud

ja uksed kinni vajunud

 

24. anekdoot

oli kevad 1227 

kivid kisendasid ja

meri puskles vastu aga

mina ja mu sõbrad lasime end naljapärast ristida

niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisama

ja selle pärast

et see ei meeldinud

meie emadele

kes ütlesid et meie lapsed tulevad nüüd kindlasti

kõõrdsilmsed-kõverjalgsed-pudikeelsed

halva käekirjaga ja niipea kui rääkima hakkavad

räägivad ainult lollusi

lakkamatult

ütlesid et ärgu me nende juurde kaebama tulgu

kui meie lapsed roomama ja istuma ja 

kõndima ja arvutama õppimise asemel 

vahetpidamata ainult

itsitavad ja vastu vaidelvad ja pajupille meisterdavad ja 

tiritamme kasvatavad ja valetavad ja üksteist patsist sikutavad ja

lorilaule vilistavad ja vedelevad maja taga õunapuude all ja ei liiguta sõrmeotsagi

ainult vahel käivad kaevu sülitamas

ja meie ütlesime 

emad emad hilja juba!

selle kõik oleme me juba enda kanda võtnud

küll meie lapsed midagi uut välja mõtlevad

 

26. elundhing

ma pean olema kõige

külmemate kätega tšikk kassajärjekorras

ma pean olema kõige 

kurvema saatusega tšikk blondiinianekdoodis

ma pean olema kõige 

lollima näoga tšikk lahkamissaali tagapingis

ma pean olema kõige 

räpasem tšikk puhtjuhuslikult lõpp-peatuses

25. su _ on lahti

su suunurkadest on puruga pühitud haletsus

su süda on vaiba all risakil ja aort äärist lahti

su silmad istuvad kukla taga ja vilistavad igav on

su käed muud ei oska kui näha tulutut und

varia

ta tuleb reede hommikul raamatukogu arvutisaali et krimifilme vaadata

ta tuleb reede hommikul raamatukogu arvutisaali et vastata nädala jooksul kogunenud meilidele

ta tuleb reede hommikul et laenutada diskoteegist uued plaadid

ja tagastada ainult need raamatud mis ta on juba nädalaga ära lugenud

ja kui ta pärastlõunal tõuseb ja lahkub siis paneb ta käed tasku

võib-olla katsub kobamisi taskupõhjas sente

ja vahib koju kõndides mööduvaid puid, nende peegeldusi, inimeste nägusid ja nende peegeldusi

ja kui ta jõuab koju siis ta istub maha ja loeb oma peopesasid ja ajalehti ja romaane ja ilmeid oma kassi vurrudes

ja kui ta joob kohvi siis ta joob kohvi ja vaatab oma tassipõhja ja aknast välja

meilid võivad oodata

filmid võivad oodata

ta võib isegi kaks tundi järjest käed taskus kõndida

uudised võivad oodata

ta võib isegi kuu aega ilma nendeta olla

peaasi et lilled tärkaks ja närtsiks ja soe tuul tuleks ja läheks ja linnud laulaks ja siis jälle ei laulaks võib-olla laulaks teistmoodi

tean lõpuks ometi

kes on mu iidol

marek

marek raamatukogust

24. anekdoot

saame kokku kell üks

ärkan kell üheksa

ja ei ole kunagi olnud

nii magamata vast

pidasin öösel oma

peas meie tähtsat

koosolekut pole

vahet niikuinii tean

mida sa mulle ütleks

ei pea kokku saama

see on lihtsalt viisakus

söön hommikust ja

kell kümme jään

diivanile magama

bukowski külje all

kortsus ja pahane

näen unes et olen

nii väsinud et jään

koduõue parklas

põlluveerel magama

saadan unes sulle

sõnumi sest sinu

meelest oleks see

naljakas et ma magan

parklas ja võililled on

ammu ära õitsenud

ärkan oma magamis-

unenäost unenäkku

kus magan diivanil

ja näen lahtisilmi und

kuniks sina koosolekuks

kohale jõuad ja mina

ei oska enam ärgata

proovin paremale

proovin vasemale

juba muretsen

lõpuks suudan end

püsti ajada pea õlul

nagu tinapomm ja ärkan

seekord päriselt ja

kell on kaksteist

sest nägin kahte

unenägu mõlemas

magasin tund aega

toon köögist telefoni

et saaksid mulle

helistada kui all oled

ja see heliseb kohe

ütled et saame kokku

hoopis kell pool kolm

tood praekartuleid ja

praed neid armastusega

12. ukskinni!

videvikuviluse tuule käes

kiffad alles peitus

tuulispasa valvsa pilgu all sohus

oleme loomariigi elitaaridel täiega pihus.

rotid ei lase meid välja

kassid ei salli kurje vaime.

meil on kaks varvast

ja meid kutsutakse jaanalindudeks.

aga meil on jummala pohhui

sest meie võimuses on

kõikidest maailma legodest 

ehitada kõikide rahvaste

kõige uhkem kuningapalee.

meile ei lähe korda yxki ninatark diktaatorionu

yxki kombekohane tikksirge seljaga hobusekronu.

me oleme siin et kõik maailma legod värvi järgi ära sorteerida

ja lasta tuulel endale meeldida.

23. kuju ja suuruse järgi

panen sõnad suus paremusejärjekorda

vabandused otsin keele alt vettinud süljesed

lubadused leian hambaaukudest kaariesest

ütlematu kougin välja piparmündinätsutombust

23. kuju ja suuruse järgi

PAREMASSE KÄTTE MAHUB JUGOSLAAVIA

koos oma diktaatori ja kolme rongipeatusega kus müüakse lamedaid kive

vasakusse kätte ei mahu mitte midagi see on kasutu lõigake küljest

raiuge tükkideks söötke verekoertele või jätke linnaväljakule inimestele hoiatuseks

PAREMASSE KÄTTE MAHUB KOGU JUGOSLAAVIA JA MINGID 

LIIGA PIDULIKES RIIETES TÜDRUKUD

KES KÄEVANGUS GROSSI POODI JALUTAVAD

neil ei ole kiiret aga nad kõnnivad harjumusest väga kähku

neil ei ole piinlik aga nad teevad harjumusest näo

nagu see kõik oleks hästi tühine

et keegi teine seda neile öelda ei saaks

seda nad ei kannata

PAREMASSE KÄTTE MAHUB JUGOSLAAVIA JA 

KÄEVANGUS POODI MINEVAD TÜDRUKUD JA 

KOLM EUROT JA VIISKÜMMEND SENTI taararaha

huvitav mida täna pakutakse huvitav mida täna pakutakse

võib-olla lunastust võib-olla lunastust

PAREMASSE KÄTTE MAHUB ÜKS LAUSE

KUS ON KASUTATUD SEMIKOOLONIT

et näida targem PAREMASSE KÄTTE MAHUB PAREM KÄSI 

JA SEITSMENDA PÄEVA ADVENTISTIDE BROŽÜÜR

vasakusse kätte ei mahu mitte midagi 

see raiuge tükkideks söötke verekoertele PAREMASSE KÄTTE MAHUB

ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE LAUPÄEV

pühapäev enam kahjuks

ei mahu pole midagi

parata raiuge tükkideks 

söötke verekoertele või

jätke niisama kapi otsa

tolmu koguma

22. torusiil

tõmban puhtaks oma lõõrid

torusiiliga

kitsaskohad ummistused 

on kõik kõrvaldatud

silmapilkselt naatrium-

hüdroksiidiga

mida olen taas

suukaudselt manustanud

puhtana ja paremana 

pajeehali-paidjom!

loodan et me näeme 

viimsepäevakohtus

kui on mõni mure 

andke teada – küllap on

igaks asjaks minu 

koristusekapis rohtu

21. paadunud

kas sa oled kade et su

naine armastab su lapsi rohkem kui sind

kuigi neil on sinu nägu ja krooniline unetus

või sa suudad sellega leppida

ja kas sa oled kade et su hing kunagi nii kõrgele ei tõuse

et hirm peale saaks tulla

vaid üsna turvalistesse sfääridesse jääb

üsna mõõdukatesse ja väljapeetutesse

ja sina pead lihtsalt pealt vaatama kuidas

linavästrikud ja pääsukesed lagesid kriibivad

ja kuidas nendesamade laste

(keda sa püüad mitte vihata) küünealused

on alailma taeva tolmu täis

kuidas nende juuksesalkudesse on kleepunud

ekstraterrestriaalseid sitikaid-satikaid

ja et nende põlved on tähtede teravatest nurkadest kriimud

või sa suudad sellega leppida

kas sa oled kade et siinpool uuraleid 

on veel kümme sind

kui mitte sada

kui mitte tuhat

ja et nad kõik suudavad sellega leppida

17. Talgud

Ainus naine akropolis ainult teeb ta tööd 

Ketrab saatust palga eest sest, iga naine sööb

Puhmarinde esindaja ihkab ainult kahte asja 

katelismust mardikat

Religiooni sisse sündind kõik ta eest on ära tehtud

Pole vaja enam mõelda vaid vesta palli sõnadest

Kui vaid oleks kokkuvõtet igast taeva tarkusest

Siis saaks ta näha mardikat

Maailma meistrist keisri ema keda tahab usaldada

Kes interpreteerib jumalaid,et abistada kuningaid

Vanad mehed usaldavad künkatippu naisi

Saatus tirib ülikooli suuräri autorooli

Saatust murdvaks rituaaliks külarahvalt abi anub

Talunaistelt talguks küsib eilse aasta tangu

Nende elu kogemust, vilja kasvu õpetust

Väärtuslikku tööd on vaja teha, elu vajab elamist

Mida muud on naisel teha panna kirja kōik mis tahab

Elada saab oma elu nautida nüüd vabadust

Töötata bensiinijaamas eterniitbetooni tehases

Leida veidraid vidinaid kinni keevitada väravaid

Ta ihkas ainult kahte asja katekismust mardikat

Nüüd vaid vajab elu elamist

13. Mokk

Ma imetlen sidet

kahe huule vahel

Maailmal on vaja 

Vaikuse mängu mängida

Kõrgharidusega tolgused

Nad ei oska rääkida

Sõnavara üleküllus

Võlakuhja kasvatab

Tühja juttu umisevad

Ilma lõpputa

Kullast karrast karjuvad

mõtlemine seeeest plaatina

Peaks ma elutööga pihta hakkama

Mõhnade mokki kinni liimima

16. Ok lahe

Palun puhu tarka juttu vingumise vahele

Juttu sellest mis sa leidsid kraavist

Mis puu ladvas purjes lehvis, 

mis sa sellest väärtust leidsid

Räägi oma veresoontest 

Kuidas need sa sorteeriks kaheks

Sellest kuidas keedumunad 

Kukkutavad lääne

Ütle mis sa oled õppnud 

Eile kuuldud aneektoodist

lustist ja toimunud lillpeost

18. Altkäemaks

Maksan renti maantee ääres, et inimesed julgust tuneks

Võtta oma ülejäägid ja annetada need edasi loomariiki

Neile vaestele, kes ei saa kuivjääd panna penoplastist topsi

Et toidupangast Karu-Ott saaks võtta rootsilauda vaid head mugida

Karulaugu salati asemel isotroopseid polüültsüklobenseeni molekule 

Praekartuli ja musta leiva asenduseks liimist tehtud limamõksi (NO BORAX)

Mustast teest saaks värvieemaldi, mis kooriks emailkruusi kiilaks

22. torusiil

nõusidki pesen ja näkku ei löö 

ehk on mind valmis kasvatatud

tean võlusõna põrandaidki küürin

lõustasid ei tee ja istun vaguralt

rokka püksisäärde ammugi ei pühi

ehk saan nüüd minna laia ilma

ehk on mind valmis kasvatatud

21. paadunud

parlamendis lauldakse pelargoonidest 

tänavad naeravad rahvas lausa laginal

lauldakse astilbedest lauldakse roosidest

lauldakse leppeid kruusakivide kahinas

lauldakse seaduseid ukseläve soosides

lauldakse hukkunuist siidvoodeis kasinas

lauldakse lunastust heldelt toidupoodides

lauldakse kui krantsihamb säärde raginal

lauldakse keldrites köökides hoovides

20. ilus JA tsiviliseeritud

inimõigustele pühendatud ballisaalis

söön oma taldrikult halva ja siis hea

sõrmedega tõmban tolmu lühtritelt

ja kuldradiaatorite elundkondadest

oo ütle mulle kuidas olla ilus naera

kõigis keeltes selgelt tere tulemast

olgem ettevaatlikud laed on ammu

juba üsna isetekkelised vedelevad

loiuvõitu või hakanud on seinteks

ütle mulle kuidas olla ilus olla ilus

ja tsiviliseeritud kasutada nuga

kahvlit passi tervet mõistust

vastutasuks keldris riigisaladused

mahagon vastutus ja ööseks pokri

pandud päike miljon tonni marmorit

lakun sõrmed puhtaks hapukoorest

tolmust murest soolsuhkrust rõõmust

ilus ilus ilus ilus ilus ilus tsiviliseeritud

20. ilus JA tsiviliseeritud

ükspäev me harjume ära ja meile hakkab võib-olla peaaegu meeldima

kuidas lupjunud torustik meie jalgade ümber keerleb ning

kanalisatsioon tasa unnates pai küsib kui me varavalges koju jõuame

kuidas põrandaplaadid laua all toidupalakesi lunivad ja

meid tänutäheks oma nurkadega õrnalt togivad

alguses teeb see meile küll nalja ja me pööritame silmi

mängime et see on mäng

aga varsti on see lihtsalt

päevaplaani elementaarne osa

ilma milleta enam uni ei tule

ükspäev hakkab meile meeldima kuidas gaasipliit noolib meie käsivarsi ja nägu

ja uduvihma eest saba jalge vahel tagasi meie juurde jookseb

sädemed lendavad sisisedes porilompidesse laiali ja meie

räägime lihtlausetega muu meid enam väga ei huvitagi

tuppa tulles peseme me käed seebiga maailmast puhtaks

meile hakkab ükspäev kindlasti meeldima kuidas lillevaasid ja karahvinid

end usaldavalt meie põskede külge imevad ning

riiulitele kogunenud kollakas tolm meie süles magama jääb

kui me raadiouudiseid kuulates üksteise näojooni unustada püüame

meile hakkab meeldima pikendusjuhtmete malbe surin

ja vahest läheb asi nii kaugelegi 

et me tunneme temast eemal olles sellest hirmsasti puudust

rohkem kui üksteisest rohkem kui kaotatud vabadusest

see juhtub ilmselt umbes siis kui me hakkame valamuid ja valgusteid armastama

ja õhtust süües homset menüüd arutama

umbes siis kui õnn saabub meie õuele ja meie päid enam pühapäeva-

hommikuti kruustangide vahel moosiks ei pressita

umbes siis kui me hommikul voodi korda teeme ja

jänest sõitma ei pea